Valgevene: jaanuar 2008 Arhiivid

Valgevene asub Euroopa südames, kuid sellest hoolimata valitsevad seal 14 viimast aastat diktaatorlikud võtted. 1994. aastal valitud president Aleksandr Lukašenka on enda kätte kogunud ainuvõimu. Legitiimne parlament saadeti laiali 1996. aastal ja sellest ajast alates on riigi käekäik allapoole läinud.

Viibisin hiljuti Euroopa Demokraatlike Noorte Kogu (DEMYC) delegatsiooni liikmena Valgevenes. Külaskäigu eesmärk oli tutvuda opositsiooni olukorra ja nende tegevuse võimalikkusega. Samuti saada adekvaatne ülevaade riigi igapäevasest eluolust. Nähtu oli üsna jahmatav ja mõtlemapanev.

14 aastat Lukašenkat

Pärast 1994. aastat on Valgevenes korraldatud mitu rahvahääletust, millega riigivõim on rohkem presidendi kätte läinud ja elimineeritud poliitilisi oponente. Kõik valimised on olnud võltsitud. Ka muudeti riigi põhiseadust. Võeti taaskasutusele Nõukogude aja hümn, vapp ja riigilipp. Samuti kaotati ära presidendile seatud kahe valitsemisaja piirang.

Pärast Lukašenka riigipeaks saamist on mitu välisettevõtet riigist lahkunud, kuna riik hakkas kehtestama konkreetseid ettevõtteid ahistavaid või natsionaliseerivaid seadusi. Näiteks lõpetas tegevuse Fordi autotehas.

Ettevõtlusega tegelemine on praegu peaaegu võimatu, kui ettevõtja vabatahtlikult ei toeta riigi ametlikku poliitikat ega presidendi ainuvalitsetavat teist riigieelarvet, mis mahult on peaaegu sama suur kui ametlik eelarve.

Valgevene keskmine palk on Eesti vääringus veidi üle 3000 krooni. Keskmine valgevenelane elab halvasti, kuna üldine hinnatase on vaid veidi madalam kui Eestis. Riigis on olnud aastaid kõrge inflatsioon ning kohalik rahvas eriti ei usalda maksevahendina Valgevene rubla. Inimesed arvestavad ja võrdlevad hindu enamasti USA dollarites, harvem ka eurodes. Maksevahendina saab paljudes kohtades kasutada peale Valgevene rubla ka ülalmainitud valuutasid.

Toetus valitsevale presidendile on viimaste vabade küsitluste järgi 35% piirimail. Toetus presidendile on keskmisest suurem maal ja vähem haritud rahva hulgas. Toetus püsib, kuna enamik rahvast elab kallutatud infoväljas.

Minskis ja teistes suuremates linnades korraldatakse sageli protestiaktsioone riigivõimu vastu. Viimase suurema meeleavalduse korraldasid 10. ja 21. jaanuaril väikeettevõtjad. Nad protestisid uue seaduse vastu, mis lubab väikeettevõtjatel tööle võtta vaid oma lähisugulasi. Seaduse soov on lämmatada viimasedki riigist sõltumatud inimesed ning nad suukorvistada.

KGB jälgib kõike

Valgevene Riiklik Julgeolekukomitee (KGB) jälgib elu kogu riigis ja represseerib kõiki, kes julgevad teisiti mõelda. Valgevenes on vähemalt kaheksa poliitilistel põhjustel vangi mõistetud inimest. Peale nende istub vanglas neidki, kes on sinna mõistetud mõnel muul ettekäändel, kuid kelle vangistamise tegelik põhjus on vastuseis võimul olevale režiimile.

Enne ning pärast viimaseid ettevõtjate protestiaktsioone arreteeris miilits vähemalt 40 opositsioonipoliitikut ja aktiivset inimest. Mõnda neist ka piinati. Paljudele mõisteti 15 päeva aresti vale sõnakasutuse eest avalikus kohas või keelatud protestiaktsioonidest osavõtu eest.

Arreteeritud ja represseeritud on kolme noort poliitikut, kellega DEMYCi delegatsioon Miskis kohtus, et tutvuda kohaliku eluolu ning poliitilise olukorraga. Neile langes karistuseks 10 kuni 15 päeva aresti vale sõnakasutuse eest. Nad peksti läbi, et saavutada süüdistuste omaksvõtmist.

Meie delegatsiooni liikumist jälgis KGB pidevalt, samuti üritati nurjata pressikonverentsi. Nimelt tehti sel ajal kõrvalruumides remonti. Ei enne ega pärast pressikonverentsi ei tehtud neis ruumides mingit suurt müra tekitavat tööd, mis võinuks viidata remondile. Tegu oli kõige lihtsama sabotaažiga.

Vaba ajakirjandus surve all

Vaba ajakirjandus on Valgevenes peaaegu välja söödud. Ametlikud ajalehed ja ajakirjad saavad riigilt suuri toetusi, mis teevad need vabadest väljaannetest mitu korda odavamaks. Teisitimõtlevaid ajalehti ei saa juba paar viimast aastat inimesed enam koju tellida, neid ei müüda ka linna ajalehekioskites.

Vaba ajakirjandus levib peamiselt mõne üksiku müügikoha kaudu ja internetis. Eelmise aasta lõpul hakkas tööle Poolast edastatav valgevenekeelne vaba informatsiooni edastav telekanal ning naaberriikides tegutsevad ka mõned Valgevenele suunatud raadiojaamad. Minskis ja teistes linnades on üleval meilegi Nõukogude ajast tuttavad raadiolainete segajad, et vältida vale informatsiooni levikut.

Ajakirjanikke, kes ei esinda riigi ametlikku seisukohta, ahistatakse igal võimalusel. Neid arreteeritakse, konfiskeeritakse nende tehnikat, ei lubata osaleda kohtuistungitel, võetakse ära materjale.