Recently in Majandus Category

Leian, et tulumaksu protsendi alandamine tuleb mõned aastad edasi lükata aega kui Eesti majandusel jällekord paremini minema hakkab.

Erinevalt tulumaksu protsendi alandamise edasilükkamisest tuleks tulumaksuvaba miinimumi tõstmist endiselt jätkata, kuna see annab enim tulu väiksema sissetulekuga inimestele.

Lisaks võiks lõpetada riigiametnike õppelaenu hüvitamise, kuna selle toetuse sisseseadmise ajast on palju vett merre voolanud ning nüüdseks on ametnike palgatase lähedane eraettevõtluses pakutavaga.

Käibemaksu soodusmäärad tuleb võtta terava luubi alla, etvältida olukordi, kus näiteks meelelahutus sündmused ning kultuur lähevad segamini

Maksude alandamise edasilükkamine ning soodustuste kaotamine on märksa parem lahendus, kui valimatult igast nurgast rebenevat eelarvet traageldada uute maksudega või suurte koondamistega ei ole just väga mõtekas.

Arvestades viimaste päevade sündmusi meie vennasvabariigis, Georgias, tuleks eelpoolt mainitud säästetav raha peamiselt panustada sisejulgeoleku ning kaitsevõime säilitamisse vähemalt võrdses mahus praegusega. Tuleks iga hinnaga vältida politseinike ja päästjate koondamisi.

Riigieelarve peab jääma tasakaalu ning seda ei tohi lappida laenurahaga või riigiettevõtete erastamisega.

Mainitud muudatused on arvatavasti rahva seas üsna ebapopulaarsed aga üks õige poliitik peab töötama rahva hüvanguks, isegi juhul kui see tähendab ajutiselt rahva silmis negatiivse otsuse vastuvõimist ja potentsiaalset kaotust järgmistel valimistel.

Pole ammu olnud aega kirjutada ega olnud sellist sisendit, mis tekitaks kohese ja väga kiire vajaduse siia midagi lisada.

Nüüd on selleks lausa karjuv vajadus, kus üks Eesti juhtivpoliitikuid kirjutab, et me peaksime hakkama hindu kontrollima poodides ning munitsipaalpoode looma.

Kas ta tõesti näeb elu ette jällekord plaanimajanduses ning kommunismi ideaalide poole liikudes?

Hinnad kujunevad poodides lisaks maailmaturuhindadele ka kohaliku konkurentsi tõttu. Kui seda on vajaka siis ei ole siin midagi teha ning seda ei saa poliitiliselt kontrollida.

Tööstus ja poepidamine peab olema ärimehele mõistliku kasumlikkusega, kasumlikkuse määra peab kindlaks määrama konkurentsisituatsioon turul.

Parim viis hindu alandada oleks härra Savisaarel asutada oma tööstus ning siis rahvale müüa kaupa nii odavalt kui on võimalik, soovi korra ta võib ka subsideerida neid kulusid oma muudest tuludest.

Kaupade puuduse tekitamise asemel ootaksin poliitiku härralt hoopis konkurentsi tõusu soosivaid avaldusi, mis omekorda mõjuksid positiivselt juurdehindlusprotsentidele.

Eesti riik vajab kiirelt tehtud negatiivset riigieelarvet, mitte nagu "kuldsuu" Ansip räägib sügiseni külmutatud osalisi riigieelarve kulusid.

Kiirelt tehtud negatiivset eelarvet on vaja, kuna see on vastu võetud riigikogu poolt, mitte otsustatud valitsuses. Riigi otsused peavad olema laiapõhjalised ning ühtselt otsustatud kõigi rahva poolt valitud esindajate poolt.

Negatiivse eelarve kiire vastuvõtmise vastu on osa Oravatest ning eriti nende praegune juht Ansip.

Reformi ning Ansipi säärane käitumine on arusaadav. Oravaposid ja tüdrukud on kuni veebruari lõpuni ju kõik korrutanud kui ühest suust kui hästi meil läheb.

Nüüd, kui on aeg kokkukeedetud suppi helpima hakata, pole aga enam kedagi platsis või siis püütakse asja edasi lükata ning arvatavasti areenilt kiirelt põgeneda, et oma mainele vähim kahju teha ning toetust säilitada.

Atonen on juba selleteemaliste väljaütlemistega alustanud ning ennast distantseerinud praeguse valitsuse seisukohtadest.

Ootan tugevat Reformi toetuse tugevat langust lähiajal, tänu pikaajalisele seebimulli ajamisele, millel polnud tegelikkusega mingit pistmist.

Ja sellised on siis meie liberaalid, kes peaksid hoolima majanduse heast käekäigust ning kindlast eelarvepoliitikast. Peale vuntsi lahkumist pole neist enam eriti midagi muud kui teine või kolmas ešelon järgi.

On ülimalt kurb näha kuidas üks Euroopas asuv riik vindub ning teeb kõik täpselt selleks, et neil hästi ei läheks.

Ma ütleks, et see on lausa kuritegelik.

Nüüd on meie vana sõber Lukašenka leidnud endale uue ja lähedase mõttekaaslase nimelt Vietnami presidendiNguyen Minh Triet.

Mõlema riigi juhid leiavad, et niiöelda maailma juhtivad riigid avaldavad neile tugevat survet ning, et koostööd on võimalik teha kõigiga lisaks USA'le ja Euroopa Liidule.

Kellega veel on neil koostööd teha, kui kaks maailma suurimat majanduslikku jõudu kõrvale jätta? Tundub, et ainult oma suurte sõpradega Venetsueelas, Vietnamis ning mõnes muus huvitavas riigis.

Kurb on näha kuidas üks tore rahvas lihtsalt mannetub tänu nõdrameelsetele juhtidele.

Viibisin sel nädalal viis päeva Ateenas sügisel toimuvat konverentsi ette valmistamas.

Väga meeldiv oli esimest korda Kreekat külastada ning leida, et tegemist on ülimalt mõnusa rahva ning riigiga.

Kultuurimälestised ning vaatamisväärsused jäävad Ateenas ringi liikudes igal sammul sõna otseses mõttes ette.

Igastahes tuleb vägagi huvitav konverents nii esinejatele kui ka osavõtjatele, kuna lisaks tavapärasele power pointile saab näha ka nii mõndagi muud.

Lisaks kõigele on Kreeka hinnatase Eesti omast veidi madalam. Vaadates nii hotellide hindu kui ka väljas söömise kohti. Loomulikult Eestist kõrgema hinnatasemega kohta on üldse raske leida. London ja ...?

Sai ka mõned pildid tehtud, näha saab neid siit.

Täna hommikuses ETV hommikuprogrammis leidsid Arco Vara ning KinnisvaraMagnaatide briljantsed esindajad, et praegu võib kinnisvara osta ja müüa.

Lisaks võib veel tsiteerida väljendit:

Kui hinnad tõusid, siis kõik ostsid. Kui nüüd hinnad langevad, miks siis keegi ei osta?

Tegemist on tõeliselt geniaalsete inimestega, kes on kindlasti ühed teravaimad kriidid karbis.

Kogu muu tekst tundub olevat läbinud standardse spelleri, millega on edukalt ignoreeritud kõike, mis võib vähegi negatiivset mõju omada.

Tundub, et mõne arust on parem lõputu õudus kui õudne lõpp ja uus algus.

Eks aeg näitab, mis juhtub.

Seniks vaadake ning nautige.

2007 aasta riigieelarvesse on üle mitme aasta makse alalaekunud.

Kogu eelarve täitumise osas on hetkel küll veel vara sõna võtta aga maksude planeeritust väiksem laekumine on küsimusi tekitav.

Täpsemalt siis käibemaksu laekus planeeritust 696 miljonit krooni ehk 3% vähem, sotsiaalmaksu 222 miljonit krooni ehk 0,8% vähem.

Tulumaksu ja mõnda teist maksu veel laekus planeeritust rohkem, seega kogumiinuseks tuli 239 miljonit krooni.

Mitte need numbrid ei ole hetkel siin niiväga tähtsad, kuna arvestades riigieelarve kogumahtu oli maksude alalaekumine 0,35% planeeritust ehk võiks öelda igati lähedal planeeritule. Vastavalt BNS's kirjutatule.

Vaadates kuidas 2007 aasta Eestis ja üldse maailmas kujunes siis on näha, et suvel algul tekkisid maailma majanduses eriti Ameerika Ühendriikides mitmed probleemid, mis on ka meie majanduskliimat mõjutanud.

Kohaliku tegurina, mis maksude laekumist kindlasti mõjutamas on olnud aasta lõpupoole on kinnisvarasektori tugev jahtumine ning tehingute arvu märgatav vähenemine. Selle mõjul on omakorda nõrgenenud laenuraha vool majandusse ning tarbimisse.

Tänu kõigile neile teguritele on näha märgatavat tarbimispeo jahtumist. 2007 aasta esimeses kvartalis kasvas eratarbimine 16,7%, teises 12% ja kolmandas "vaid" 5,1% võrreldes aasta varasemate numbritega.

2007 aasta koondnumbrid tulevad ilusad kõigi eelduste kohaselt, kuid kuidas on selle aastaga, mil eelarve on planeeritud pea veerandi suuremaks?

Olen küll kaugel olemast majandusekspert või selle ligilähedastki, kuid kõik siin ei jookse kokku.

Lisaks veel olukorra headuse pidev kinnitamine kinnisvarainimeste ja peaministri poolt, samas kui numbreid vaadates on näha tugevaid muutusi ning spetsialistid juba mõnda aega maalivad mitte just ilusamaid pilte.

Loodetavasti pääseme suurest kriisist ning elu läheb endiselt paremaks.

Meil on ees seismas huvitav aasta ja eks aeg näitab vastuseid.

Andres on leidnud väga huvitava ning kergelt globaalseid kliimaprobleeme kajastava video, mis on küll kahjuks inglise keeles aga sellegipoolest vaatamist väärt.



Me ei peaks rääkima mitte kliimasoenemisest ning selle vastu võitlemisest vaid jõudma tõeliste tagajärgedeni, mis viiksid kogu praeguse maailmakorralduse ümbermängimiseni ning ka võimalike konfliktideni energiapärast, rääkimata põgenike hordidest ja võimalikust toidupuudusest.

Kogu loo tõsiduse mõistmiseks piisab vaid meenutada orkaan Katarina mõjusid Ameerika Ühendriikide kagurannikule.