Recently in Majandus Category

Maksude tõstmine riigieelarve täitmiseks ei too soovitud lahendust, see pigem raskendab majanduskriisi.

Maksude tõstmine kaotab inimeste usalduse riigi maksusüsteemi stabiilsuse vastu ning paneb nad kahtlema selles, mis tuleb homme.

Lisaks veel järjekordselt tõusev töötukindlustusmakse. Mida tõstetakse juba teist korda sel aastal.

Usun, et maksutõusude tõttu väheneb tarbimine ja kokkuvõttes maksulaekumine veelgi ja rohkem kui maksude vanale tasemele jättes oleks seda teinud.

Me peaksime maksude tõstmise ning inimeste kindlustunde alandamise asemel kätte võtma ja hakkama riigieelarvet kärpima.

Kui me tahame maksudega mängida siis peaksime pigem minema Inglismaa teed, kus ajutiselt käibemaksu hoopis alandati.

Kui me ei suuda võtta vastu raskeid otsuseid otsustavalt kärpida eelarvet siis oleme me varsti IMF'i uksetaga.

Mulle tundub, et valitsus lihtsalt ei julge võtta vastu julmi kärpeid riigieelarves tänu kuldsuu Unzipi väljaütlemistele.

Ma ei mõista, mis mõte on praegusel ajal ametiühingutel streikida.

Ainuke, mis sellega saavutatakse on see, et majandusel on veel raskem kriisist üle saada.

Eesti riigi majandus ja tööhõive on vaja teha paindlikumaks ning uus töölepingu seadus teeb täpselt seda.

Praegu veel viimaseid päevi kehtivad hüvitised on tööandjatele vägagi rasked tasuda.

Töötukindlustuse vähenemise üle protesteerimine on lihtsalt rumal. Keegi meist ei näinud aasta tagasi ette sellist situatsiooni praeguseks ajaks ning hüvitis määrad ei ole praeguse masu tingimustes jätkusuutlikud.

Meil on valida kas tõsta töötukindlustus makse laest läbi või väga kõrgeks.

Meil ei ole vaja veelgi suuremat osa teenitavast rahas riigile ümberjagamiseks maksta.

Eesti majanduse käimatõmbamiseks oleks pigem vaja see raha ära tarbida Eesti kohalikesse toodetesse ja teenustesse.

Juba praegu maksame riigile rohkem kui poole teenitust läbi erinevate maksude.

Otseselt tööjõumaksude kaudu maksab 10 000 EEK bruto teeniv inimene riigile 38,7% oma teenistusest ning lisaks veel käibemaks ja erinevad aktsiisid, millega ületatakse 50% määr.

Me peame lõpetama ära soovunelmate laadse riigieelarve "kärpimise" ning hakkama reaalselt kulusid kärpima, mitte varjatult ja vähem varjatult ei tohi tõsta makse.

Läti ja Leedu on näidanud kuidas käibemaksu tõstmisega ei tule riigieelarvesse lisaraha. See motiveerib kõike, mis on võimalik ja mõistlik välismaalt soetama.

Me peame hakkama armutult kuid kiirelt reaalseid kulusid mahatõmbama.

Kahjuks tähendab see peamiselt sotsiaalvaldkonna kärbet kuna sellest on praegu suure ringiga mööda käidud.

Ma usun, et me peame kiiremas korras pensionid tagasi viima eelmise aasta tasemele, vähendama vanemahüvitise maksimumsummat.

Kõik muud toetused võiks ära kaotada ning hakata inimestele kohaliku omavalitsuse sotisaaltöötaja otsusel maksma suuremat toimetuleku toetust neile, kes seda reaalselt vajavad.

Lisaks tuleks ära kaotada tulumaksuerisused kõigelt, mis ei ole seotud õppimise ja täiendkoolitusega.

Teise pensionisambasse maksete peatamine on paras sigadus mida hetkel planeeritakse.

See on konkreetselt riigi poolt pakutust taganemine, kui me peatame teise sambasse sissemaksed siis tuleks ka anda inimestele omapoolsest lepingust taganemise võimalus ehk võimalus loobuda teisest sambast.

Selle sammuga kaotab riik paljude usalduse lubada midagi pikaajalist, kui see esimese kriisi käigus kohe ümber tehakse.

Pakun välja, et teise pensionisambasse maksete külmutamise asemel tuleks praegu paariks aastaks seada sisse nõua mingi osa teise samba varadest investeerida Eestisse ning luua soodus võimalus pensionifondidele raha Eestisse paigutada läbi riigi võlakirjade müügi või osaluste müümise riigi projektides.

Raha võiks paigutada näiteks era algatusel Saaremaa silla ehitusse või kiirtee ehituseks Tallinna ja Tartu vahele. Raha saaks tagasi koguda läbi tee tasuliseks muutmise. Samuti võib rajada veel mitmeid teisigi infrastruktuuri objekte.

Sellisest käitumisest võidaksid kõik. Paljud ehitajad ei kaotaks tööd, ehitusmaterjalide tootjatele tekiks turgu, riik saaks rohkem makse ja peaks vähem eelarvet kärpima, pensionifondi osakute omanikud saaksid madala riskiga projekti osanikeks ning mõningase tootluse on investeeringule.

Kui riigil on ikkagi vajadus raha kokku hoida siis riigieelarves on kindlasti ka muudel ridadel kohti, kust kokku tõmmata ja õhku välja lasta. Esiteks tuleks ette võtta esimeses kärpevoorus väljakäidud alad.

Eestil on raske ning raskel ajal tuleb ühte hoida.

Kallid poliitikud palun lõpetage ära jutuajamine, et kärpida võib kõikjalt välja arvatud minu alalt.

Valitsus ja riigikogu palun tehke praegu kiirelt ära ka haldusreform, mis aitab aasta lõpus ja järgmisel aastal suure hulga raha kokku hoida.

Erakonnad vähendage ka enda rahastamist proportsionaalselt muude kärbetega, see on väike summa kuid hea märk.

Kallid kaasmaalased saage aru raskel ajal tuleb teha ebapopulaarseid otsuseid ning keegi ei tee neid heameelega.

Seega palun ärge tõstke furoori kui ka teie heaolu kallale tullakse.

Me kõik peame kannatama, et meil mõneajapärast jälle paremini minema hakkaks. Mitte keegi meist ei ole parem kui teine.

Kui me suudame seda kõike võtta positiivselt ning teha õigeid otsuseid läheb meil juba varsti väga hästi.

Lõpetuseks Erisaate lugu "Kõik on hästi".

There is currently again ongoing a big gas dispute between EU, Ukraine and Russia.

There is no side which is right in this dispute. Maybe only countries which should get the gas are current on demanding the supplies according to their agreements, altough they should expect that they might not get the best service while they are dependant on one supplier.

The current issues have not been caused by the Ukrainian friends, but they surely could do some things better.. They are not the ones to blame for no supplies. It's just Russian energy manipulative policy to get go ahead for the Nord-Stream gas pipeline through Baltic sea. I think that the Nord Stream pipeline should never be allowed to be completed on it's current plans. If they want to complete it then it should be done through land over Baltic States and Poland with connections to Finland and Sweden.

Other more important than anything related to Nord-Stream having a wide variety of energy supplier so that when you ran intro trouble with one you would not be knocked to you knees instantly. I believe that all European coutnries should invest into making the Nabucco gas pipeline to became the reality as fast as possible. It would enable to bring directly top Europe LNG from Central-Asia without crossing Russian territories.

In addition to having more gas supply routes and suppliers we should working more and more of alternative fuel sources. We should be thinking on expanding the use of Nuclear energy, because nowadays technology is safe enough for usage and it would be a CO2 free energy resource.

I'm amuzed that Europe hasn't learned anything from the previous gas disputes. Every thinking person would make moves with this time to improve it's position. Read more about current and previous disputes over Wikipedia.

Vaadates kuidas elu Eesti Vabariigis keerleb ning riigi ja inimeste olukord iga päevaga järjest halvemaks läheb tuleb kätte võtta drastilised meetmed, kuidas elu taas rööpasse keerata.

Ma usun, et kõik on nõus, et me ei soovi korrata Läti ja Islandi saatust.

Eesti vajab:

1. Negatiivset riigieelarvet kohe. Mitte märtsis ei alusta eelarve kärpimisega, nagu Padar kirjutab. Kohe tuleb tegutseda, sest praegu pole veel kulusi eriti tehtud ning kui asutused teavad, et nende kulusi hakatakse kärpima lähitulevikus siis nad üritavad kiirelt võimalikult palju kulutada.
   Piiratavatest kuludest olen mõned päevad tagasi juba kirjutanud.
   
   
2. Kiiret haldusreformi. Meil on vaja läbi viia kiire ja valdadele sunduslik haldusreform nagu seda tehti äsja Lätis. Eestis ei ole kohta valdadele, kus on vaid mõned sajad elanikud. Näiteks Viljandimaal on kokku 15 omavalitsust, millest kõige väiksemas on vaid 759 elanikku ning kogu maakonnas 54537. Jättes välja Viljandi linna elab keskmiselt ühes vallas 2500 elanikku, mis on vähe tagamaks mõistlikku haldussuutlikku valitsemist. Valdade arv peaks jääma pärast haldusreformi tugevalt alla saja. Omavalitsus üksused võiksid alata 5000st elanikust. Näiteks praegusest Hiiu maakonnast, koos viie vallaga võiks järgi jääda üks vald. Tehes ära kiire haldusreformi hoiame kokku kuludes ning tõstame KOV'de haldussuutlikkust, samuti väldime igasugu kokkuleppeid ja juhtumisi nagu tänases Pealtnägijas kirjeldatu.
   
   
3. Haridusreformi. Koolides ja ülikoolides õpetatav ei ole tihti kooskõlas tööturu reaalsete vajadustega. Me kipume koolitama liialt palju akadeemilise haridusega inimesi, samas kui väga paljud elualad nõuavad praktilisi oskusi teooria asemel. Samuti on puudulik ametiõppe süsteem, mida loetakse rahva seas kui teisejärgulist. Au sisse tuleb tõsta rakenduslik haridus nii kõrg kui ametiõppe tasandil.
   
   
4. Lihtsustatud välisspetsialistide riiki toomist. Kui me tahame Eestist kujundada kõrge elustandardiga teadmistepõhise majandusega riiki, on meil vaja lubada ilma suuremate probleemideta sisse tuua oma ala tippspetsialiste. Praegune seadusandlus, kus inimese töölevõtmine võtab kuid, ei soodusta kõrgtehnoloogiliste ettevõtete arengut Eestis. Iga sissetoodud töötaja tooks riigile maksutulu ning tänu sellele tekiks ka töökohti kohalikele.
   
   
5. Vähem kirumist rohkem tegevust. Kodus diivanil istudes ja päevas 4,5 tundi telekat vaadates on küll mugav kõiki kiruda ja nendega kes midagi ära teha üritavad vägikaigast vedada, kuid see ei vii mitte kuskile. Just seda armastab enamus eestlasi vastavalt uuringutele enim. EMORi uuringu andmeil on vaid üks inimene seitsmest valmis riskima oma töökoha stabiilsusega uute võimaluste nimel, samas 46% eelistab mitte midagi tegemist.
   
   
6. Uut mõttemalli. Me suudame, me tahame, me oleme edukas riik, kes suudab elluviia teadmiste ja innovatsioonipõhise majanduse mudeli. Me peame mõtle nii, et me suudame asju teha nagu me soovime mitte nagu Eesti suurima panga juht, kes soovib Eestile arusaamatut olekut odava tööjõu ja tipptehnoloogia vahel surutises ning globaliseerumise ignoreerimist.
   
   
7. Rohkem kodanikualgatusi ning neid kaasa lööjaid. Kodaniku algatused nagu Teeme Ära või Meie Eesti ja kõik teised, mitte nii suured algatused on aluseks kodaniku ühiskonna kujunemisele ja rahva eneseteadlikuse tõusule. Kodanikualgatusi ei pea tegema vaid selliste suurte projektidena. Iga väike asi, mis vajab tegemist väärib kohalike kokkutulemist ja probleemi lahendamist. Kõik eestlased võiksid küsida endale "Mida ma olen riigile ärateinud?" enne kui hakkavad kiruma.
   
   
8. Elu reaalsuses. Me peame unustama viimastel aastatel toimunud elu soovunelmatest nagu seda tegi peaminister Ansip veel aasta tagasi. Samas me ei tohi ka langeda musta masendusse. Peame olema ja tegutsema reaalsuses.
   
   

Eesti vajab rohkem tegusaid inimesi ja värsket verd.

Vaadates 2008 aasta detsembri maksulaekumisi ning nende põhjal tehtud progrnoose, tuleks hakata kiiremas korras tegelema riigi kulude kokkuhoiuga käesoleval aastal.

Lisaks tuleb ka kasutusele võtta riigi reservid, et katta selle aasta riigieelarve defitsiiti.

Me peame tegema kõik, et vastata eurole ülemineku kriteeriumidele ning mitte langema suuremasse defitsiiti kui 3% SKP'st.

Eelarve kärpeid tehes tuleks vaadata kas on võimalik optimiseerida riigiasutuste tööd ning seeläbi kokku hoida.

Samas võiks ka delegeerida võimalikult palju ülesandeid kolmandale sektorile, kuna on teada, et tihti suudab erasektor riigiomast efektiivsemalt majandada.

Lisaks tuleks läbi viia pensioni negatiivne indekseerimine sel aastal ehk vähendada selle tõusu, mis on kirjutatud seadusse. Ma usun, et inimesed saavad aru, et halval ajal ei saa riik endale lubada 15-20% pensioni tõusu.

Samuti tuleks vaadata üle muud riigi poolt makstavad toetused, et oleks võimalik maksta neid kõigi asemel vaid tõelistele hädavajajatele.

Lisaks kulude kärpimisele tuleks veelgi rohkem keskenduda uute töökohtade loomise soodustamise poole. Näiteks teha maksusoodustusi firmadele kes võtavad uusi inimesi tööle.

Samuti lihtsustada vajalike spetsialistide sissetoomist väljastpoolt Euroopa Liitu, et kõrgtehnoloogilised firmad saaksid kergemini leida vajalikku tööjõudu ning seeläbi ka palgata rohkem kohalikke spetsialiste.

Praegu on aeg teha suuri tugevaid samme tulevikku vaadates ning unustada populism.

Sotsiaademokraadid on välja tulnud geniaalse ideega hakata toetama ennast lõhki laenanuid. See läheb juba sarnasesse populismi ritta nagu Savisaare munitsipaal majanduse plaanid.

Tahaks väga küsida, miks me siis juba ei võiks SMS laenu võtjaid aidata oma hädast välja, nad ju samuti võivad kõik kaotada selle tõttu?

See selleks. Kasutades pakutud numbreid tegin mõned arvutused. 180 millioni toetuskrooniga saaks katta pakutud maksimumsummas, 10 000kr kuus, 1500 pere laenu intressimaksed aastaks.

Võtaks arvutamise aluseks keskmise kodulaenu suuruseks 1,5 miljonit ning arvestades intressiks 4 protsenti ja et maksmine on alles vägagi algusjärgis siis aitaks sellest rahasummast 3000 pere välja aitamiseks aastas, mis on 2% kõikidest väidetavatest viimasel ajal laenu võtjatest.

Ei saa ka mitte nõustuda selle toetuse põhjendustega, mis on:

„Heal ajal võetud laen võib alanud aastal paljudele töö kaotanud inimestele ülejõu käia, seega on vaja jõulist riigipoolset sekkumist," ütles Saar. „Üleöö kodust ilma jäämine on äärmiselt valus löök ja riigi kohus on püüda neid aidata."

1. Ükski pank, et tõsta kedagi üleöö välja oma eluasemelt, enne ikka püütakse leida lahendusi.
2. Ma ei usu, et riik peaks kinni maksma kellegi valesi otsuseid. Inimesi tuleb loomulikult aidata, kui nad on sattunud hätta, kuid lahendus ei ole nende probleemide edasilükkamine või veel suuremasse probleemi mässimine riigi abiga.
3. See lükkaks osadele laenuvõtjatele vältimatut aasta võrra edasi ning võib nende olukorra teha veelgi raskemaks. Parem kiire õudne lõpp kui pikk piinlemine.
4. See lükkaks edasi kinnisvara hindade jõudmise oma õigele tasemele.
5. Selline tegevus kaotaks inimestel igasuguse vastutustunde oma tegude eest.
6. Mina maksumaksjana ei taha teiste valesi otsuseid kinni maksta.

Riigi asi on toetada hätta sattunuid ning anda neile õlekõrs, et nad ei upuks vaid suudaksid jälle ujuda, mitte kinni maksta inimeste oma valesi otsuseid.

President Toomas Hendrik Ilves on täna teinud Youtube vahendusel avalduse Eesti majanduslikust olukorrast ning poliitilisest kemplemisest selle ümber.




Väga hea on näha kuidas see avaldus on tehtud intervjuu andmise asemel veeb 2.0 aplikatsiooni kaudu ning peavoolumeediat, mis on Eesti riigi arengut käsitlenud üldiselt kas läbi roosade või tumedate prillide ning jäädes reaalsusest kaugele.

Presidendi sõnum on ülimalt õige ja hea. Tuleb lõpetada süüdlase otsimine ning tunnistada endale, et probleem on olemas ning mitte just kõige väiksem, kuid õigelt tegutsedes ületatav.

Kriisist välja tulekuks on vaja teha mitmeid ebapopulaarseid otsuseid, nüüd me näeme kas poliitikutel on piisavalt riigimehelikkust, et teha vajalikud otsused riigi arengu tagamiseks või hoiavad nad kinni oma populaarsusnäitajatest ning ajavad sooja mula suust välja.

Me kõik peame töötama selle nimel, et uus kasvuperiood algaks võimalikult kiiresti ning selleks peame ka mõndadest hüvedest ajutiselt loobuma.

Samal teemal kirjutab ka Peeter Marvet.