Recently in Gruusia Category

Juhtusin peale lingile, mis viitab suhteliselt vähetuntud seigale Teise Maailmasõja ajaloos.

1939 aasta Septembris toimunud Nõukogude Venemaa ning Natsi Saksamaa ühisele sõjaväeparaadile millega anti üle Brest Nõukogude Vene võimu alla vastavalt Molotov Rippentropi paktile.

The Other Russia on postitanud Human Right Watchi poolt tehtud olukorra kirjelduse Lõuna-Osseetias toimunust.

Võiks öelda, et tegemist on suhteliselt adekvaatse ülevaatega Lõuna-Osseetias toimunust lähtudes intervjuudes kohalike inimestega. Raport on tehtud intervjueerides kohalikke inimesi, seega kohalike meelsus on sellele jätnud oma jälje ning mõlemad pooled on teist poolt süüdistanud veidi liiga palju.

Ma ei usuks ka lõplikult relvade kasutuse kohta käivaid väiteid, kuna need võivad olla mõlema poole tekitatud algselt või siis hiljem tekitatud olukorra tõsiduse näitamiseks.

Kõlama jääv seisukoht on, et sõja jubedustest ja mõrvadest räägitakse alati läbi kolmanda isiku ning kolmas isik viitab alati neljandale. Teiseks kõlavaks punktiks on sõdurite poolt läbiviidav suur röövimiste laine grusiinide külades ning nende põletamine.

USA presidendikandidaat John McCain on eelmisel neljapäeval avaldanud Wall Street Journalis arvamusloo Georgia konflikti teemadel.

Ei ole näinud selle kajastust Eesti meedias seega toon artikli ära täispikkuses.

We Are All Georgians

For anyone who thought that stark international aggression was a thing of the past, the last week must have come as a startling wake-up call. After clashes in the Georgian region of South Ossetia, Russia invaded its neighbor, launching attacks that threaten its very existence. Some Americans may wonder why events in this part of the world are any concern of ours. After all, Georgia is a small, remote and obscure place. But history is often made in remote, obscure places.

As Russian tanks and troops moved through the Roki Tunnel and across the internationally recognized border into Georgia, the Russian government stated that it was acting only to protect Ossetians. Yet regime change in Georgia appears to be the true Russian objective.

Two years ago, I traveled to South Ossetia. As soon as we arrived at its self-proclaimed capital -- now occupied by Russian troops -- I saw an enormous billboard that read, "Vladimir Putin, Our President." This was on sovereign Georgian territory.

Russian claims of humanitarian motives were further belied by a bombing campaign that encompassed the whole of Georgia, destroying military bases, apartment buildings and other infrastructure, and leaving innocent civilians wounded and killed. As the Russian Black Sea Fleet began concentrating off of the Georgian coast and Russian troops advanced on one city after another, there could be no doubt about the nature of their aggression.

Despite a French-brokered cease-fire -- which worryingly does not refer to Georgia's territorial integrity --- Russian attacks have continued. There are credible reports of civilian killings and even ethnic cleansing as Russian troops move deeper into Georgian territory.

Moscow's foreign minister revealed at least part of his government's aim when he stated that "Mr. Saakashvili" -- the democratically elected president of Georgia -- "can no longer be our partner. It would be better if he went." Russia thereby demonstrated why its neighbors so ardently seek NATO membership.

In the wake of this crisis, there are the stirrings of a new trans-Atlantic consensus about the way we should approach Russia and its neighbors. The leaders of Poland, Estonia, Lithuania, Ukraine and Latvia flew to Tbilisi to demonstrate their support for Georgia, and to condemn Russian aggression. The French president traveled to Moscow in an attempt to end the fighting. The British foreign minister hinted of a G-8 without Russia, and the British opposition leader explicitly called for Russia to be suspended from the grouping.

The world has learned at great cost the price of allowing aggression against free nations to go unchecked. A cease-fire that holds is a vital first step, but only one. With our allies, we now must stand in united purpose to persuade the Russian government to end violence permanently and withdraw its troops from Georgia. International monitors must gain immediate access to war-torn areas in order to avert an even greater humanitarian disaster, and we should ensure that emergency aid lifted by air and sea is delivered.

We should work toward the establishment of an independent, international peacekeeping force in the separatist regions, and stand ready to help our Georgian partners put their country back together. This will entail reviewing anew our relations with both Georgia and Russia. As the NATO secretary general has said, Georgia remains in line for alliance membership, and I hope NATO will move ahead with a membership track for both Georgia and Ukraine.

At the same time, we must make clear to Russia's leaders that the benefits they enjoy from being part of the civilized world require their respect for the values, stability and peace of that world. The U.S. has cancelled a planned joint military exercise with Russia, an important step in this direction.

The Georgian people have suffered before, and they suffer today. We must help them through this tragedy, and they should know that the thoughts, prayers and support of the American people are with them. This small democracy, far away from our shores, is an inspiration to all those who cherish our deepest ideals. As I told President Saakashvili on the day the cease-fire was declared, today we are all Georgians. We mustn't forget it.

Allikas.

Youtube'sse on sattunud mitmeid videoid, mis kajastavad seiku ajakirjanike tööst Vene vägede või nende abiliste poolt hõivatud Georgia aladel.

Videod kommentaare ei vaja.








Kui juba ajakirjanikega nii käitutakse, siis mis on tavainimeste saatus?

Väidetavalt käivad juba päevi tapatalgud ning etniline puhastamine Gruusia aladel, mis on hetkel Venemaa poolt hõivatud rahutagamise eesmärgil.

Nüüdseks on ka USA ametiisikud kinnitanud nende toimumist.

Mul tekib küsimus, mida teevad Vene Föderatsiooni rahuvalvajad seal piirkonnas, kui nad ei takista tsiviilelanike vastukäivaid rünnakuid, mida viivad läbi irregulaarväed?

On teateid, et Vene sõjaväelased on röövinud ajakirjanikke vallutatud Gori linnas.

Lisaks veel uputatud alused Photi linnas ning hetkel toimuv vägede liigutamine Tblisi suunas.

Vene Föderatsioon ei pea kinni eile allakirjutatud vaherahulepingust, mille ilmne näide on aluste uputamine ning linnade okupeerimine.

See kõik tõendab, et Vene Föderatsiooni väed ei ole seal rahuvalve missioonil vaid tegemas etnilist puhastust ning nõrgestamas Georgia riiki.

Maailm peaks sellisele tegevusele väga resoluutselt vastu hakkama ning juba lähipäevil saatma tõelised rahuvalvejõud piirkonda.

Täna kell 15.45 algab meeleavaldus Georgia toetuseks Toompea lossi ees.

Kõik on kohal.

Kutse:

Ootame kõiki teisipäeval 12. augustil algusega kl 15.45 Toompea lossi ette rahumeelsele meeleavaldusele Georgia toetuseks, kus kõnelevad riigikogu liikmed ja Georgia esindajad Eestis.

Samal ajal koguneb Riigikogu erakorralisele istungile, et arutada olukorda Georgias ning avaldada talle toetust.

Meeleavalduse korraldavad Isamaa ja Res Publica Liit, Eesti Reformierakond, Eestimaa Rahvaliit ja Erakond Eestimaa Rohelised.

Tulijail palume võimaluse korral võtta kaasa Georgia või Eesti lipp või plakateid Georgiat toetavate loosungitega.

Georgia eest!

Gruusia ja Venemaa vahel on puhkenud infosõda kajastamaks oma poole seisukohti sündmustest ning jätmast endast positiivset imagot ehk teisisõnu propaganda.

Juhtumist võib võrrelda suhteliselt üht üheselt Eesti ja Venemaa vahelise pusklemisega veidi rohkem kui aasta tagasi aprillisündmuste ajal ja järel.

Lugedes tunnustatud rahvusvahelisi infokanaleid nagu BBC, CNN, AFP, AP ning ka kallutatud Russia Today'd ja Gruusia riigiasutuste teateid on näha kuidas nende kõigi gruppide teated sõjaolukorra muutustest erinevad kui öö ja päev.

Samas on tunda, et adekvaatseimat pilti kuuleb sünmdustest Gruusia riigiasutuste kaudu, kes küll infot kiirustades ning lõpuni kontrollimata edastavad. Venemaa on pidanud omaks võtma mitmeid ebameeldivaid seisukohti mida nende vastaspool on välja käinud.

Tõepähe ei maksa võtta kummagi poole esitatavaid arvulisi numbreid kuna need on huvide poolt kindlasti kallutatud näitamaks olukorda parema või hullemana.

Rahvusvaheline tunnustatud meedia kipub rohkem toetuma Gruusia allikatele ning oma esindajatele regioonis, kui Vene poole sõnavõttudele. Rahvusvahelise meedia sõnavõtud on kaalutletumad ning ei märgi süüdlast olukorras vaid kajastab sündmusi, erinevalt meie kohalikust meediast. Postimees näiteks sildistab ära Venemaa kui täieliku süüdlase sõjategevusele. Tegelikult ju on süüd ikka mõlemal poolel, kas just võrdselt aga natuke ikkagi.

Selles leheneegrite virr-varris on võimalik mõlema poole teateid lugedes jõuda suht koht keskteeni, mis peaks olema tõele suhteliselt lähedal.

Venamaale on peamiselt jäänud Gruusia poole teadete kinnitamise või ümber lükkamise sõjatandrilt.

Gruusia on suutnud sellel raskel ajal võita endale maailma meedia ning selleläbi ka elanike sümpaatia.

Erinevalt paljudest teistest riikidest kes on viimastel päevadel tegelenud "deeply concerned" tüüpi avalduste levitamisega seoses Gruusias toimuvaga.

Erinevalt paljudest teistest riikidest on Eesti ka midagi reaalselt ettevõtnud, mis aitab Gruusial paremini toime tulla Venemaa agressiooniga.

Jätan siin arvestamata mitmete riikide huminataarabi saadetised, mis pole otseselt riigile abiks võitlemisel agressoriga.

Eesti on pakkunud tuge vallas, kus meil on juba kogemus eelmisest aastast Vene goljatiga võitluses nimelt küberkuritegevuses.

Esiteks Eesti saadab kaks CERT Eesti spetsialisti homme varahommikuse erilennuga Armeenia kaudu Gruusiasse, kes loodetavasti oskavad nõu anda Gruusia spetsialistidele kuidas oma arvutivõrke kaitsta küberrünnete eest edukamalt.

Teiseks on Gruusia välisministeerimu veebilehekülg tänasest alates paigutatud Eestis asuvasse serverisse ning alates sellest ajast on ta kergesti ligipääsetav.