Recently in eesti keeles Category

Maksude tõstmine riigieelarve täitmiseks ei too soovitud lahendust, see pigem raskendab majanduskriisi.

Maksude tõstmine kaotab inimeste usalduse riigi maksusüsteemi stabiilsuse vastu ning paneb nad kahtlema selles, mis tuleb homme.

Lisaks veel järjekordselt tõusev töötukindlustusmakse. Mida tõstetakse juba teist korda sel aastal.

Usun, et maksutõusude tõttu väheneb tarbimine ja kokkuvõttes maksulaekumine veelgi ja rohkem kui maksude vanale tasemele jättes oleks seda teinud.

Me peaksime maksude tõstmise ning inimeste kindlustunde alandamise asemel kätte võtma ja hakkama riigieelarvet kärpima.

Kui me tahame maksudega mängida siis peaksime pigem minema Inglismaa teed, kus ajutiselt käibemaksu hoopis alandati.

Kui me ei suuda võtta vastu raskeid otsuseid otsustavalt kärpida eelarvet siis oleme me varsti IMF'i uksetaga.

Mulle tundub, et valitsus lihtsalt ei julge võtta vastu julmi kärpeid riigieelarves tänu kuldsuu Unzipi väljaütlemistele.

Ma ei mõista, mis mõte on praegusel ajal ametiühingutel streikida.

Ainuke, mis sellega saavutatakse on see, et majandusel on veel raskem kriisist üle saada.

Eesti riigi majandus ja tööhõive on vaja teha paindlikumaks ning uus töölepingu seadus teeb täpselt seda.

Praegu veel viimaseid päevi kehtivad hüvitised on tööandjatele vägagi rasked tasuda.

Töötukindlustuse vähenemise üle protesteerimine on lihtsalt rumal. Keegi meist ei näinud aasta tagasi ette sellist situatsiooni praeguseks ajaks ning hüvitis määrad ei ole praeguse masu tingimustes jätkusuutlikud.

Meil on valida kas tõsta töötukindlustus makse laest läbi või väga kõrgeks.

Meil ei ole vaja veelgi suuremat osa teenitavast rahas riigile ümberjagamiseks maksta.

Eesti majanduse käimatõmbamiseks oleks pigem vaja see raha ära tarbida Eesti kohalikesse toodetesse ja teenustesse.

Juba praegu maksame riigile rohkem kui poole teenitust läbi erinevate maksude.

Otseselt tööjõumaksude kaudu maksab 10 000 EEK bruto teeniv inimene riigile 38,7% oma teenistusest ning lisaks veel käibemaks ja erinevad aktsiisid, millega ületatakse 50% määr.

Me peame lõpetama ära soovunelmate laadse riigieelarve "kärpimise" ning hakkama reaalselt kulusid kärpima, mitte varjatult ja vähem varjatult ei tohi tõsta makse.

Läti ja Leedu on näidanud kuidas käibemaksu tõstmisega ei tule riigieelarvesse lisaraha. See motiveerib kõike, mis on võimalik ja mõistlik välismaalt soetama.

Me peame hakkama armutult kuid kiirelt reaalseid kulusid mahatõmbama.

Kahjuks tähendab see peamiselt sotsiaalvaldkonna kärbet kuna sellest on praegu suure ringiga mööda käidud.

Ma usun, et me peame kiiremas korras pensionid tagasi viima eelmise aasta tasemele, vähendama vanemahüvitise maksimumsummat.

Kõik muud toetused võiks ära kaotada ning hakata inimestele kohaliku omavalitsuse sotisaaltöötaja otsusel maksma suuremat toimetuleku toetust neile, kes seda reaalselt vajavad.

Lisaks tuleks ära kaotada tulumaksuerisused kõigelt, mis ei ole seotud õppimise ja täiendkoolitusega.

Teise pensionisambasse maksete peatamine on paras sigadus mida hetkel planeeritakse.

See on konkreetselt riigi poolt pakutust taganemine, kui me peatame teise sambasse sissemaksed siis tuleks ka anda inimestele omapoolsest lepingust taganemise võimalus ehk võimalus loobuda teisest sambast.

Selle sammuga kaotab riik paljude usalduse lubada midagi pikaajalist, kui see esimese kriisi käigus kohe ümber tehakse.

Pakun välja, et teise pensionisambasse maksete külmutamise asemel tuleks praegu paariks aastaks seada sisse nõua mingi osa teise samba varadest investeerida Eestisse ning luua soodus võimalus pensionifondidele raha Eestisse paigutada läbi riigi võlakirjade müügi või osaluste müümise riigi projektides.

Raha võiks paigutada näiteks era algatusel Saaremaa silla ehitusse või kiirtee ehituseks Tallinna ja Tartu vahele. Raha saaks tagasi koguda läbi tee tasuliseks muutmise. Samuti võib rajada veel mitmeid teisigi infrastruktuuri objekte.

Sellisest käitumisest võidaksid kõik. Paljud ehitajad ei kaotaks tööd, ehitusmaterjalide tootjatele tekiks turgu, riik saaks rohkem makse ja peaks vähem eelarvet kärpima, pensionifondi osakute omanikud saaksid madala riskiga projekti osanikeks ning mõningase tootluse on investeeringule.

Kui riigil on ikkagi vajadus raha kokku hoida siis riigieelarves on kindlasti ka muudel ridadel kohti, kust kokku tõmmata ja õhku välja lasta. Esiteks tuleks ette võtta esimeses kärpevoorus väljakäidud alad.

Tallinna rahvaküsitlus.

• Isikut tõendama ei pea - TEHTUD
• Saab lugematu arv kordi hääletada - TEHTUD
• Kõikide hääletusreeglite eiramine - TEHTUD
  
• Ülimalt segased küsimused - TEHTUD
• Lugematu arv kroone kulutatud - TEHTUD
• Keskerakonnale soodne tulemus saavutatud - TEGEMATA

Eestil on raske ning raskel ajal tuleb ühte hoida.

Kallid poliitikud palun lõpetage ära jutuajamine, et kärpida võib kõikjalt välja arvatud minu alalt.

Valitsus ja riigikogu palun tehke praegu kiirelt ära ka haldusreform, mis aitab aasta lõpus ja järgmisel aastal suure hulga raha kokku hoida.

Erakonnad vähendage ka enda rahastamist proportsionaalselt muude kärbetega, see on väike summa kuid hea märk.

Kallid kaasmaalased saage aru raskel ajal tuleb teha ebapopulaarseid otsuseid ning keegi ei tee neid heameelega.

Seega palun ärge tõstke furoori kui ka teie heaolu kallale tullakse.

Me kõik peame kannatama, et meil mõneajapärast jälle paremini minema hakkaks. Mitte keegi meist ei ole parem kui teine.

Kui me suudame seda kõike võtta positiivselt ning teha õigeid otsuseid läheb meil juba varsti väga hästi.

Lõpetuseks Erisaate lugu "Kõik on hästi".

Olen sel nädalal Leedus Vilniuses DEMYC'i seminaril, kus arutame olukorda Valgevenes ning kuidas me saame aidata kaasa olukorra paranemisele.


Valgevene võimud võivad uhkelt öelda, et neil pole riigis enam ühtegi poliitilist vangi ning nad on lubanud kahel sõltumatul ajalehel ilmuma hakata.

Kõik on ilus, kuid nüüd saadetakse noored opositsioonitegelased päevapealt sõjaväkke pooleteistaastaks olenemata nende tervislikust seisundist või kohalikest seadustest seoses üliõpilastest ja sõjaväest.

Teiseks määratakse nüüdseks paljudele aktivistidele koduareste. Koduaresti saanud isik peab koguaeg andma võimudele aru oma tegevusest ning tal ei ole luba riigist lahkuda.

Ajakirjanduse libareliseerimine kahe lubatud sõltumatu ajalehega ei muuda praktiliselt üldse kohalikku olukorda, kuna vabad ajalehed on märgatavalt kallimad võrreldes riigi omadega, sest riiklikke subsideeritakse tugevalt ning vabade ajalehtede levi on tugevalt piiratud.

Olukord on Valgevenes väga raske ning me peame neile näitama oma toetust.

Kirjutan meie ideedest rohkem lähiajal.

Pilt on pärit http://www.fortunespawn.com.

Mul on piinlik näha kuidas Keskerakond ja IRL võitlevad omavahel kes suudab teist rohkem laimata.

Ma ei mõista miks on vaja üksteist laimata võiks pigem oma auru suunata Eesti riigi raske olukorra parandamisse ning teha midagi positiivset.

Lihtsalt masendav.

Vaadates kuidas elu Eesti Vabariigis keerleb ning riigi ja inimeste olukord iga päevaga järjest halvemaks läheb tuleb kätte võtta drastilised meetmed, kuidas elu taas rööpasse keerata.

Ma usun, et kõik on nõus, et me ei soovi korrata Läti ja Islandi saatust.

Eesti vajab:

1. Negatiivset riigieelarvet kohe. Mitte märtsis ei alusta eelarve kärpimisega, nagu Padar kirjutab. Kohe tuleb tegutseda, sest praegu pole veel kulusi eriti tehtud ning kui asutused teavad, et nende kulusi hakatakse kärpima lähitulevikus siis nad üritavad kiirelt võimalikult palju kulutada.
   Piiratavatest kuludest olen mõned päevad tagasi juba kirjutanud.
   
   
2. Kiiret haldusreformi. Meil on vaja läbi viia kiire ja valdadele sunduslik haldusreform nagu seda tehti äsja Lätis. Eestis ei ole kohta valdadele, kus on vaid mõned sajad elanikud. Näiteks Viljandimaal on kokku 15 omavalitsust, millest kõige väiksemas on vaid 759 elanikku ning kogu maakonnas 54537. Jättes välja Viljandi linna elab keskmiselt ühes vallas 2500 elanikku, mis on vähe tagamaks mõistlikku haldussuutlikku valitsemist. Valdade arv peaks jääma pärast haldusreformi tugevalt alla saja. Omavalitsus üksused võiksid alata 5000st elanikust. Näiteks praegusest Hiiu maakonnast, koos viie vallaga võiks järgi jääda üks vald. Tehes ära kiire haldusreformi hoiame kokku kuludes ning tõstame KOV'de haldussuutlikkust, samuti väldime igasugu kokkuleppeid ja juhtumisi nagu tänases Pealtnägijas kirjeldatu.
   
   
3. Haridusreformi. Koolides ja ülikoolides õpetatav ei ole tihti kooskõlas tööturu reaalsete vajadustega. Me kipume koolitama liialt palju akadeemilise haridusega inimesi, samas kui väga paljud elualad nõuavad praktilisi oskusi teooria asemel. Samuti on puudulik ametiõppe süsteem, mida loetakse rahva seas kui teisejärgulist. Au sisse tuleb tõsta rakenduslik haridus nii kõrg kui ametiõppe tasandil.
   
   
4. Lihtsustatud välisspetsialistide riiki toomist. Kui me tahame Eestist kujundada kõrge elustandardiga teadmistepõhise majandusega riiki, on meil vaja lubada ilma suuremate probleemideta sisse tuua oma ala tippspetsialiste. Praegune seadusandlus, kus inimese töölevõtmine võtab kuid, ei soodusta kõrgtehnoloogiliste ettevõtete arengut Eestis. Iga sissetoodud töötaja tooks riigile maksutulu ning tänu sellele tekiks ka töökohti kohalikele.
   
   
5. Vähem kirumist rohkem tegevust. Kodus diivanil istudes ja päevas 4,5 tundi telekat vaadates on küll mugav kõiki kiruda ja nendega kes midagi ära teha üritavad vägikaigast vedada, kuid see ei vii mitte kuskile. Just seda armastab enamus eestlasi vastavalt uuringutele enim. EMORi uuringu andmeil on vaid üks inimene seitsmest valmis riskima oma töökoha stabiilsusega uute võimaluste nimel, samas 46% eelistab mitte midagi tegemist.
   
   
6. Uut mõttemalli. Me suudame, me tahame, me oleme edukas riik, kes suudab elluviia teadmiste ja innovatsioonipõhise majanduse mudeli. Me peame mõtle nii, et me suudame asju teha nagu me soovime mitte nagu Eesti suurima panga juht, kes soovib Eestile arusaamatut olekut odava tööjõu ja tipptehnoloogia vahel surutises ning globaliseerumise ignoreerimist.
   
   
7. Rohkem kodanikualgatusi ning neid kaasa lööjaid. Kodaniku algatused nagu Teeme Ära või Meie Eesti ja kõik teised, mitte nii suured algatused on aluseks kodaniku ühiskonna kujunemisele ja rahva eneseteadlikuse tõusule. Kodanikualgatusi ei pea tegema vaid selliste suurte projektidena. Iga väike asi, mis vajab tegemist väärib kohalike kokkutulemist ja probleemi lahendamist. Kõik eestlased võiksid küsida endale "Mida ma olen riigile ärateinud?" enne kui hakkavad kiruma.
   
   
8. Elu reaalsuses. Me peame unustama viimastel aastatel toimunud elu soovunelmatest nagu seda tegi peaminister Ansip veel aasta tagasi. Samas me ei tohi ka langeda musta masendusse. Peame olema ja tegutsema reaalsuses.
   
   

Eesti vajab rohkem tegusaid inimesi ja värsket verd.

...vaid ma hoopis toetan Isamaa ja Res Publica Liitu ning teisi valitsuserakondi.

Keskerakond on alustanud järjekordse suure kampaaniaga, süüdistades valitsust riigi põhja ajamises.

Tuleb tunnistada, et ega kumbki pool pole päris puhas kuid selline laimamine läheb juba natuke üle piiri.

Neile endale võiks meenutada Eesti Raudtee tagasiostu ja muid suurtegusi millega nad on suurel hulgal riigi raha laristanud või tekitanud riigile uusi püsikulusi.

Ma kutsun üles kõiki, et ärme enam kritiseeri Keskerakonna tegemisi, nad lihtsalt ei ole seda väärt. Las nad hüplevad üksi - kisavad ja karjuvad.

Kui sa ei kuulu Keskerakonna fännide hulka siis kritiseerimise asemel avalda oma toetust endale kõige sümpaatsemale erakonnale.

Kritiseerimine ei too lahendust aga konkurentide toetamine viib sammu võrra sellele lähemale.

Samal teemal ka siin.