Kes ei tööta see ei söö ehk lööme luuslanki

Peale rasket tööd on paras mõneks päevaks aeg maha võtta, olla koos oma kaaslasega ning puhata.



Mis oleks selleks parem viis kui sõita mõnele päikesest pakatavale Kreeka saarele uudistama. Valisime sithkohast Santorini, kuna kohalikud tuttavad soovitasid kindlalt vältida Kreetat ja Roodost nende välisturistide hulga tõttu, eks näib kuidas Santorinil nendega on. Arvestades, et hooaeg lõppes mõned nädalad tagasi võiks loota, et saar ei ole täiesti puupüsti rahvast täis.

Laev millega sinna sõidame tundub küll suhteliselt täis olevat, kuid enne Santorinit teeb ta kaks peatust teistel saartel.

Santorinil võtsime oma elamispaigaks väikese hotelli Kamari küla lähendusse.

Et Eesti olematut suve veel vähe oli on ka Ateenas viimased paar päeva pilvine olnud ning eile isegi sadas ka vihma. Kohalikud väitsid, et eelmist vihmasabinat kogesid nad Aprillis.
Eile oli samuti Santorinil näha olnud pussnuge taevast alla tulemas ning spontaanseid ojasi ning jõgesi tekkimas mäenõlvadel ja teedel.

Ateena oli ilus. Vaatamisväärsustest ning huvitavatest kohtadest pungil Suhteliselt raske oli otsustada, mida külastada ja mida mitte. Arvan, et nägime ära peamise. Isegi muuseumisse jõudsime.

Ootame reedeni päikest ja veelkord päikest.