september 2008 Arhiivid

Kirjutan seda postitust lennukis lennates Kopenhaagenist Londoni poole.

Jõudsime laupäeva päeval tagasi oma kahenädalaselt Kreeka reisilt. Tagasitee oli pikk ja väsitav kestes veidi rohkem kui 24 tundi. Väsinult kuid õnnelikult jõudsime tagasi.

Viibisime Kreekas olles nädala Ateenas ning teise Santorinil.

Kirjutan lähima paari päeva jooksul pikemalt meie reisist Kreekasse siia ning panen pildid üles.

Enne nüüdset Londoni reisi sain kodus olla vaevalt poolteist päeva aga juba vähemgi Eestimaa pinnale jõudmine tekitab tugeva kodutunde. Kohe hakkab peas kõlama "tahaksin kodus olla...".

Seekord jäi kodumaal olemine viivikeseks, kuid juba selle üürikese ajaga oli tunda vahepeal saabunud võrratut sügist. Kõik need värvid, mõnus sügispäike, ... .

Õnneks juba neljapäeva hilisõhtul jõuan tagasi Eestisse ning seekord pikemaks.

Järgmiseks tahaks minna Venemaale DEMYCi õppevisiidile Venemaale, mis toimub Novembri alguses. See visiit oleks sarnane Valgevene külastamisele aasta alguses. kindlasti ülimalt põnev ning kasulik.

Peale rasket tööd on paras mõneks päevaks aeg maha võtta, olla koos oma kaaslasega ning puhata.



Mis oleks selleks parem viis kui sõita mõnele päikesest pakatavale Kreeka saarele uudistama. Valisime sithkohast Santorini, kuna kohalikud tuttavad soovitasid kindlalt vältida Kreetat ja Roodost nende välisturistide hulga tõttu, eks näib kuidas Santorinil nendega on. Arvestades, et hooaeg lõppes mõned nädalad tagasi võiks loota, et saar ei ole täiesti puupüsti rahvast täis.

Laev millega sinna sõidame tundub küll suhteliselt täis olevat, kuid enne Santorinit teeb ta kaks peatust teistel saartel.

Santorinil võtsime oma elamispaigaks väikese hotelli Kamari küla lähendusse.

Et Eesti olematut suve veel vähe oli on ka Ateenas viimased paar päeva pilvine olnud ning eile isegi sadas ka vihma. Kohalikud väitsid, et eelmist vihmasabinat kogesid nad Aprillis.
Eile oli samuti Santorinil näha olnud pussnuge taevast alla tulemas ning spontaanseid ojasi ning jõgesi tekkimas mäenõlvadel ja teedel.

Ateena oli ilus. Vaatamisväärsustest ning huvitavatest kohtadest pungil Suhteliselt raske oli otsustada, mida külastada ja mida mitte. Arvan, et nägime ära peamise. Isegi muuseumisse jõudsime.

Ootame reedeni päikest ja veelkord päikest.

Few days ago ended my and Halina organized a conference in Athens for IT enthusiasts and companies.

 

It was my third such event to organize. You can only imagine what relief I had after the event was driven to end successfully.

 

It was such a pleasure to hear in the end lot of good comments and see joyful people.

Korraldan konverentsi Ateenas.

Vaadates siin ringi, tundub, et enam paremat kohta IT inimestele ürituse korraldamiseks ei ole.

Tundub, et õnnestub nad korragi saada arvutitest eemale.

Juhtusin peale lingile, mis viitab suhteliselt vähetuntud seigale Teise Maailmasõja ajaloos.

1939 aasta Septembris toimunud Nõukogude Venemaa ning Natsi Saksamaa ühisele sõjaväeparaadile millega anti üle Brest Nõukogude Vene võimu alla vastavalt Molotov Rippentropi paktile.

Ühel ilusal õhtul Stroomi rannas jalutamas käies sai lasta mänguväljakutel olevaid veidraid keelde.

Kas tõesti on Eesti ühiskond tasemel, kus inimestele on vaja teatada, et mänguväljakule ei tohi minna ennast pilve tõmbama või viina jooma?

Kas järgmiseks paneme igale teenurgale ka märgi, mis keelab purjus peaga rooli istumise?

Ma ei mõista, miks on vaja panna seadusega vastuolus olevate tegevuste keelde välja.

Need kes neid keelde rikuksid teevad seda nagunii olenemata selle sildi olemasolust.

Parem võiks siltidega keelamise asemel midagi reaalset ärateha. Stroomi rannas on praktiliselt igal õhtul näha lõket tegevaid gruppe, rääkimata avalikus kohas alkoholi tarbimisest.