Ajakirjandus Valgevene moodi

Kirjutan täna veidi ajakirjandusvabadusest Valgevene moodi.

Minskis viibides kohtusime erinevate vabade ajakirjandusväljaannete esindajatega, andsime neile pressikonverentsi ning tutvusime olukorraga ajakirjandusturul.

Ajakirjandusturg on täidetud 95% osas riigi poolt kontrollitud meediaväljannetega, mis kajastavad vaid riigipoolseid seisukohti. Teisitimõtlejad avalikult levitatavas ajakirjanduses mingit positiivset kajastust ei leia. Riigi meedia on tugevalt subsideeritud ning kordades odavam sõltumatutest väljaannetest.

Riigile kuuluvad või on riigi kontrolli all kõik televisiooni ning raadiojaamad, mida edastatakse riigis ning ei segata.

Vaba ajakirjandust ahistatakse igal võimalusel.

Ajalehti ja ajakirju, mis ei vasta riigi poolt soovitule ei ole võimalik endale koju tellida ning neid ei saa ka ajalehekioskitest osta. Need levivad peamiselt mõndade tegutsevate vabade organisatsioonide kaudu.

Eelmise aasta lõpul alustas tööd Poolast edastatav vaba telekanal, mis kajastab adekvaatselt kõike riigis toimuvat.

On olemas ka naaberriikidest edastatavad raadiojaamad.

Kõige kergemini kättesaadavaks vaba informatsiooni allikaks on internet ning erinevad Valgevene teemalised veebileheküljed. Üks tuntumaid neist on Charter'97, mis omab ka inglisekeelset osa.

Ajakirjanike tööd segatakse riigi poolt niipalju kui võimalik. Nende tehnikat konfiskeeritakse erinevatel ettekäänetel ning neid areteeritakse kui see "vajalikuks osutub".

Lisaks on aktiivselt kasutusel raadiolainete segajad, mis pärsivad vaba infot levitavate raadiojaamade ning telekanali kättesaadavust. Protestiaktsioonide toimumise ajal või ka vahel lihtsalt blokeeritakse siseriigist teatud ebasoovitatavatele veebilehekülgedele ligipääs.

Paljud meist kindlasti veel mäletavad Ameerika Hääle kuulamisega kaasnenud sekeldusi nõukogude ajal või seda kui adekvaatset infot sai "Rahva Häälest".

Kõik meile nõukogudeajast tuttav on selles riigis, 21 sajandil, igapäevane nähtus.